- Tibi Aeroxi kallal, vol 1 Aeroxiga küla vahel: eks näis, kuidas me omavahel sobime. Loe edas...
- Mulgi Motoäri pakkub võimalust tellida scooter-attack.com´ist omale kaupa otse koju!!! Mine le...
- Ostame valikuliselt ka avariilisi ja rikkis rollereid kilohinnaga kuni 30 eek/kg Lammutuses olema...
- Mulgi Motoäri pakub sellest aastast ettetellimisel kliendikaarti hinnaga 100 eeki. KLIENDIKAART...
| Tibi Aeroxi kallal, vol 1 |
|
Eile(26.07.09) sain Viljandist kätte Mulgi Motoäri ehitatud Yamaha Aeroxi ja sõitsin sellega folgipealinnast koju Tagadile. 4+ tundi, umbes 160 km. Vihma peaaegu ei saanud ja seekord ei jäänud tee äärde ka. (Kirjutab Motomaania toimetaja Helen Urbanik) Mulgi Motoäri pealik Tarmo Sepp istub vana pritsumaja ees toolil ja toriseb natuke. Ka tema ja pojad on viimastel päevadel kõvasti folkinud - aga peamiselt siiski esinejaid vedades (neil on ka väike bussifirma), mitte kontsertidel endil. Siiski, mõni mees sellest seltskonnast ei taha täna eriti rooli minna, nii et mingi folgivärk on neil ikka toimunud Päris aus olles on tänane siiski minu teine lähem kokkupuude Aeroxiga (vaata selle kunagi uppunud olnud kasutatud sõiduki lugu Motomaania numbritest 23, 24 ja 25), kuna paari nädala eest alustasin samasugust teekonda mulkide Tallinna kaupluse eest. “Ära siis väga kihuta,” viskas Tarmo mind teele saates nalja. Ega ei kihutanudki, aga Sakust kaugemale tookord ei jõudnud. Aerox, olles läbi sõitnud 29 kilomeetrit, viskas jahutusvedeliku Saku taha teepervele. Edasi pidi Kullo mulle juba käruga järele tulema. Käru peal käis pill ka Smashil ning toimetasime ta pärast mulkide juurde tagasi. Nüüd on mehhaanikud ta kallal taas vaeva näinud ning selgus, et nende poolt paigaldatud uus veepump oli veaga. Sarnaste üllatuste vältimiseks tegid Mulgi mehhaanikud seekord ka poolsada kilomeetrit sissesõitu ning kuuldavasti on ka Viljandi politsei Aeroxil väikese kiiruskatse läbi teinud. Ah jaa, vahepeal on mulkidele tulnud ka tellimus ühele täpselt samasugusele rollerile (õigupoolest taheti sedasama Aeroxit ära osta, kuid lõpuks jäädi rahule ka järeltellimusega). Mehhaanik Janek tuleb mind ise teele saatma. “Siin on nüüd jälle kõik uued jupid sees,” ütleb ta. Viljandist Tallinna poole viiv ligi 150 kilomeetrit ühtlast pikka sirget teeb talle nähtavasti muret. Igal juhul soovitab ta aeg-ajalt pausi pidada ning mootorile gaasi alla lastes vahetevahel veidi teistsugust režiimi anda. Üks positiivne erinevus minu Trickeriga juba on: kola saab istme alla panipaika panna ega peagi seljas tassima. Uljalt pistan varjule ka oma telefoni, gepsu ja joogipudeli. Õnneks on mul oidu pangakaart taskusse pista, sest kuidas panipaik lahti käib, unustan Janeki käest küsida… Kolme paiku asun teele. Tasakesi tuleb kesklinnast hobuvankrite, folgiliste ja autode vahelt välja manööverdada. Linnaservas Nestes otsustan paagi igaks juhuks täis tankida. Kütusemüüjad on nädalavahetuseks hinda veidi langetanud, nii on sabad bensukates pikad. Lõpuks saan oma 2,79 liitrit ikka kätte. Tankuri juurest pean Aeroxi aga ära lükkama, et järgmistele tankijatele mitte ette jääda. Sellest sõidust hakkab kujunema tõeline tibiretk, sest ma ei oska rollerit enam käima panna! Mulgid käivitasid ta ju poe juures ise, mina istusin tähtsa näoga selga ja sõitsin minema. Süüde peaks nagu sees olema, vajutan starterit, aga mitte muhvigi ei sünni. Proovin veel ja veel, ikka mitte midagi. Siis meenub uduselt midagi Tarmo Tallinnas antud juhtnööridest: pidur! Linki all hoides kostab tõesti jälle kahetaktilise häält. Olen Aeroxi vastu leebe ja kulgen umbes neljakümnega. Esimese pausi teen umbes 15 km pärast. Paar minutit kulutan istmealuse panipaiga müsteeriumit lahendada püüdes. Täiesti kindlalt käib see väga lihtsalt lahti, kuid ma olen piisavalt loll, et selle lihtsa asja peale mitte tulla. Tõeline komöödia! Rollerimaailm on mulle ikka väga võõras. Kõik seda Aeroxit näinud teismelised on küljesolevatest kroomjuppidest täiega sillas. Minu jaoks on siin aga selgelt liiga palju plastikut ja muid vidinaid, mis kukkumist ilmselgelt ei armasta. Lisaks ei saa taburetil istumist meenutav sõiduasend mulle mitte kuidagi armsaks. OK, põlved saab esigondli taha peitu panna ja vihm ei tee jalgu nii ruttu märjaks. Kellaajast mul erilist aimu ei ole (telefon on ju peidus). Tempo ei ole muidugi magnifico, aga ega sellel tasasel kulgemisel ka midagi viga ei ole, aeg ja mõtted liiguvad lihtsalt omas tempos. Olgu sõiduasend ebakindel, kuid ära see ei väsita. Türi kandis hakkavad vastu tulema ja mööda minema krossibussid. Selge, eestikate sõidud Kihlis on tänaseks läbi ja sinna pole enam mõtet sisse keerata. Eespool paistab taevas küll ähvardavaid pilvi, kuid hoovihma saan kätte alles Kehtna lähedal. Rapla kandis on jälle päike väljas ja Juuru lähedal kaardub üle põldude täispikk vikerkaar. Seekord ei hakanud “tunne oma kodumaad” retke ette võtma, sest koju jõuan ka kõige otsemat teed sõites veidi enne kaheksat. Iga paarikümne kilomeetri tagant olen pause teinud ja Kohilas põikasin korraks poodi. Sealt koju tegin ka väikese kruusakatse. No seal on võimalik sõita küll nende pisikeste 13-tolliste ratastega, kuid jalgrattaga saab umbes sama kiiresti. Naabrimehed korraldavad Aeroxile maja ees põhjaliku inspektsiooni. Mihkel nuputab ka välja, kuidas istme alla pääseb - nipp on siiski süütevõtme keeramises ühest teatud asendist teise. Nüüd saan ka Janekile helistada ja öelda, et jõudsin õnnelikult pärale. Välimus püüab pilku, foto Peeter Sink Yamaha Aerox by Mulgi Motoäri Mootor: Variaator: Välimus ja muu: Tööaeg kokku ~ 80 töötundi Vaata ka ...
|














